Kaalulanguse dementsuse patsiendid. Info Alzheimeri tõvega inimestele ja nende lähedastele - Ravijuhend

Sõeluuringus on koos IgG ja IgM antikehad. Sümptomite intensiivsus võib olla muutlik ning ravi jätkamise vajalikkust saab määrata ainult haige hoolikal jälgimisel. Samuti ei anna test informatsiooni mäluhäire põhjuse kohta. Maitse muutmine võib olla väljakutse nii patsiendile kui ka hooldajale. Haiguse arenedes vähenevad kriitika ja tähelepanuvõime veelgi ning mäluhäire on oluliselt rohkem väljendunud.

Testiga hinnatakse inimese orienteerumist ajas ja ruumis, samuti tähelepanu, mälu ning ülesanneteks vajalike tegevuste planeerimise oskust. Maksimaalne punktide arv testis on 30, dementsusele viitab skoor 24 või alla selle. Tulemuste tõlgendamisel võtab arst arvesse patsiendi haridustaset, keeleoskust ja teisi testi sooritamist mõjutavaid tegureid nt halvenenud nägemine ja kuulmine.

Eesti Haigekassa Juhendi rekvisiidid, võtmesõnad Otsingusõnad: patsiendijuhend, Alzheimeri tõbi, Alzheimeri tõve diagnostika, Alzheimeri tõve ravi, mäluhäire, dementsus, mis on dementsus, dementsuse tunnused, dementsuse diagnostika, dementsuse ravi, dementse hooldamine, dementse hooldus. Patsiendijuhendi eesmärgiks on tõsta Alzheimeri tõvega inimeste ja nende lähedaste teadlikkust seisundi põhjustest ning seisundiga toimetulekust. Sissejuhatus Paljud inimesed kogevad elu jooksul, et nende mälu ja tähelepanuvõime ei ole nii hea kui sooviks. Sageli on see mööduv nähtus, mis on kaasnenud stressi, ärevuse, depressiooni või vähese magamisega.

Testi abil saab eristada dementsuse raskusastmeid kerge, keskmine, raske vt lisa 1. Ainult testi tulemusest Alzheimeri tõve diagnoosimiseks ei piisa. Samuti ei anna test informatsiooni mäluhäire põhjuse kohta.

Kuidas dementsus maitsemeeltega tampib

Selleks on vaja lisauuringuid. Vereanalüüsi abil saab lisaks uurida, kas mäluprobleemi põhjuseks võib olla mõni haigus nagu kilpnäärme alatalitlus, kehvveresus aneemiavitamiinide vaegus, nakkushaigus nt borrelioos, süüfilis, HIV jt. Nimetatud haigusi korralikult ravides võivad mäluhäired suuremal või vähemal määral taanduda. Vajadusel suunab perearst patsiendi mäluhäiretega tegeleva spetsialisti vastuvõtule neuroloog, psühhiaater, geriaater.

Alzheimeri tõve kahtlusega haigetele tehakse pea kuvamisuuring kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafiaet välistada teised ajuhaigused nt ajukasvaja, krooniline verevalum, vesipea. Kui diagnoos jääb ebaselgeks, võib arst suunata patsiendi neuropsühholoogilisele uuringule, mida teeb kliiniline psühholoog.

kaalulanguse dementsuse patsiendid

Uuringu käigus tehtud testid aitavad kindlaks teha erinevaid mäluhäirete tüüpe. Neuropsühholoogiline uuring annab häid tulemusi varase alguse ja kerge dementsussündroomiga patsientide puhul, hilisemas staadiumis haigete jaoks võivad testid olla liiga koormavad.

Anamneesi kogumisel tuleb kindlaks teha, millised kognitiivsed funktsioonid on kahjustatud, milline on sümptomite tekke algusaeg ja arenemise kiirus ning mõju igapäevategevustega toimetulekule.

Joonis 2. Patsiendi koostöö eri valdkondade spetsialistidega Alzheimeri tõve ravi aeglustab haiguse kulgu. Mida varem haigus avastatakse ja raviga alustatakse, seda kauem säilib haigel võime igapäevategevustega toime tulla. Nii jääb lähedastele ja abistajatele rohkem aega, et kohandada muutuvat elukorraldust ja läbi mõelda olulised küsimused, mis elu lõpu lähenedes paratamatult tekivad.

Alzheimeri tõbi kulgeb aeglaselt süvenedes. Haiguse hilis- staadium kujuneb välja keskmiselt viie kuni kümne aastaga. Seda peetakse elu lõpu staadiumiks, mida ei ole võimalik ravida ja mida ei peeta eetiliseks pikendada erinevate meditsiiniliste protseduuridega. Alzheimeri tõve ennetamine Kuna haiguse tekkimise põhjused on ebaselged, siis ei saa tõbe ennetada. Mitmekülgne tervislik toit, mõõdukas kehaline aktiivsus, sotsiaalne suhtlus, vaimne töö ja harrastused nt teater, ristsõnade lahendamine, tantsimine, kalastamine, matkamine, reisimine, seenelkäik jne mõjuvad vaimsele ja füüsilisele tervisele hästi ning aitavad vähendada Kaalulanguse dementsuse patsiendid tõve tekkeriski.

Uuringutega pole tõestatud, et vitamiinide või toidulisandite tarvitamine aitaks haigust ennetada. Toitumine Alzheimeri tõve haigetel soovitatakse süüa mitmekülgset toitaineterikast toitu vt joonis 3. Nad ei pea järgima eridieeti. Toidupüramiidilt on näha, millises koguses milliseid toiduaineid on soovitatav tarvitada.

Joonis 3.

Populaarsed Kategooriad

Toidupüramiid Alzheimeri tõbe põdevaid haigeid ohustab tihti alakaal. Söömine võib ununeda ja näljatunnet ei märgata. Isu alandavad vähene kehaline aktiivsus, mõned ravimid, lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine. Isutust võivad põhjustada ka võimetus toitu ära tunda, halvasti istuvad proteesid jm. Nii võidakse liigselt kõhnuda ja kaotada lihasmassi, mis omakorda suurendab kukkumise ja teistesse haigustesse haigestumise riski. Seega on soovitatav valgurikas toit ja alakaalu vältimine.

Isu vähenemisel võib abi olla apteegis müüdavatest valgulisanditest valgupulbri või -joogi kujulsamuti sagedamini ja väiksemate portsjonite kaupa söömisest. Rõhutatakse ka piisava vedelikutarbimise tähtsust.

kaalulanguse dementsuse patsiendid

Mõned Alzheimeri tõve haiged söövad liigselt just magusat. Haigel tuleks üritada toituda tervislikult ja mitmekülgselt ning süüa põhitoidukordade vahelisel ajal vahepalasid.

Samas liigne toidu piiramine võib põhjustada inimeses ärevust ja pahameelt. Haiguse arenedes ei pruugi Alzheimeri tõvega haiged olla ühel päeval enam võimelised oskuste järk-järgulise kadumise tõttu ise toitu kaalulanguse dementsuse patsiendid ja söögiriistu kasutama. Siin aitaks haigele toidu valmis tegemine ja söömise meelde tuletamine.

Veel parem oleks koos süüa. Neelamishäirete puhul võib toidu vajadusel väiksemateks tükkideks lõigata või peenestada ning joogid paksendada. Ravi Mäluhäiretega inimeste ravivõimalused võib jagada kaheks: toetavad raviviisid ja ravi ravimitega vt joonis 4.

Mõlemal juhul on eesmärk haige ja tema lähedaste elukvaliteedi parandamine, omandatud oskuste taseme hoidmine ja igapäevaeluga hakkamasaamise võimalikult pikaajaline säilitamine samal tasemel.

  1. 5 lihtsat viisi rasva poletamiseks
  2. Kaalulangus iha soola
  3. Kuidas dementsus maitsemeeltega talub - Alzheimeri tõbi ja dementsuskeskus - Healths -
  4. Sagedasemad haigused Alzheimeri tõbi Alzheimeri tõbi AT on kõige sagedasem dementsuse vorm.
  5. Rasva poletamine unes

Joonis 4. Alzheimeri tõve ravi Toetavad raviviisid Alzheimeri tõve ravivõimaluste puhul rõhutatakse erinevate loominguliste tegevuste olulisust.

Järjepidev suhtlemine ja tegevused aeglustavad kõne- tähelepanu- ja käitumishäirete süvenemist. Alzheimeri tõvega inimene mõtleb kaalulanguse dementsuse patsiendid ning ei pruugi keerulisemat juttu hästi mõista. Vestlusel tuleks kannatust varuda ning mitte ärrituda tema korduvate küsimuste ning ebasobivate või lapsikute mõtteavalduste peale.

Soovitatav on rääkida aeglasemalt ja lihtsate lausetega, vältida käskivat, kõrgendatud või ärrituvat hääletooni. Kerge ja mõõduka mäluhäirega haigetele soovitatakse mängude mängimist, lemmikloomade ja aiandusega tegelemist, kunsti- muusika- ja lõhnateraapiat, söögitegemist ja teisi aju aktiveerivaid toimetusi. Mitmekülgne kehaline aktiivsus parandab kõnnikiirust, vastupidavust, lihasjõudu, tasakaalu ja meeleolu ning võimaldab igapäevategevustega paremini hakkama saada.

Alzheimeri tõbi

Tuttava muusika kuulamine võib esile kutsuda meeldivaid mälestusi ja emotsioone ning mõjub seetõttu hästi meeleolule ja elukvaliteedile. Ei ole oluline, mis muusikat kuulata — kõige olulisem on, et see inimesele meeldiks! Oluline on jätkata varasemate hobidega tegelemist. Kui inimene on varem pilli mänginud, tuleks sellega edasi tegeleda. See on hea viis aju stimuleerimiseks ning heaolu säilitamiseks.

Ülalkirjeldatud tegevused on lihtsad ja sobivad nii haigetele kui ka nende lähedastele. Ravimid Ravimid võivad aidata säilitada mälu ja pidurdada õpitud oskuste kadumist. Haigusest põhjustatud närvirakkude hukkumist ei ole ravimitega võimalik mõjutada. Mälu toimimises on oluline roll atsetüülkoliinil, mis peab sidet närvirakkude vahel.

Mälu ning teiste kognitiivsete funktsioonide progresseeruv halvenemine. Teadvusseisund ei ole häiritud.

kaalulanguse dementsuse patsiendid

Algus 40 ja 90 eluaasta vahel, sagedam pärast Ei esine teisi süsteemseid hälbeid ega ajuhaigusi, mis võiksid põhjustada mälu- ning teisi kõrgema närvitegevuse progresseeruvaid häireid. Igapäevase elu ning käitumisstereotüüpide muutused. Perekonnas on esinenud samasuguseid haigusjuhte, eriti kui need on saanud ka positiivse histoloogilise kinnituse.

Laboratoorsete uuringute tulemused: EEG on normaalne või esineb mittespetsiifiline leid, näiteks aeglaselainelise aktiivsuse osatähtsus on suurenenud. Kompuutertomograafiliselt korduvuuringutega tõestatud progogresseeruv ajuatroofia.

Enne välja lülitada teised dementsust põhjustavad haigused. Haiguse kulus esinevad nn platood. Kaasnevad sümptomid, nagu depressioon, insomnia, inkontinents, illusioonid, meelepetted, hallutsinatsioonid, verbaalsed, emotsionaasled, füüsilised purksed, seksuaalhäired, kaalulangus. Osal haigetel esinevad ka muud neuroloogilised häired, eriti haiguse hilisstaadiumis - näiteks motoorikahäired lihastoonuse tõusuga, müoklooniatega, kõnnakuhäiretega. Hilisstaadiumis epileptilised hood.

Neuroloogiline koldeleiu hemiparees, tundlikkushäired, vaateväljade defekt ja koordinatsioonihäired esinemine haiguse varases staadiumis. Epileptilised hood või kõnnakuhäire haiguse väga varases staadiumis. VÕIMALIKU Alzheimeri tõve kliiniline diagnoos: Alzheimeri tõve diagnoosiks piisab ka ainult dementsussündroomist, kuid enne tuleb välistada teised dementsust põhjustada võivad neuroloogilised, psühhiaatrilised või süsteemsed haigused, mis on piisavalt raskekujulised, et võiksid põhjustada dementsust.

Esineda võivad kõrvalekalded haiguse alguses, kliinilistes ilmingutes ja kulus. Diagnoosi võib kinnitada ka vaatamata mõne süsteemse või ajuhaiguse esinemisele, kui see on ka piisavalt tõsine põhjustamaks dementsust, aga kui seda ei hinnata dementsuse põhjuseks. Afaasiaga patsientide kognitiivse häire profiili on võimalik neuropsühholoogiliste testide abil täpsustada mitteverbaalseid meetodeid kasutades.

Töörühm soovitab otsustada patsiendi neuropsühholoogilisele uuringule suunamise konkreetse juhtumi põhiselt. Kuigi ei ole tõenduspõhiseid andmeid selle kaalulangus parast kuupaeva, et kindlatest rutiinsetest laboratoorsetest analüüsidest on dementsussündroom i etioloogia uurimisel kasu, soovitavad ravijuhendid eksperdiarvamustele tuginedes kõikidel dementsussündroom i kahtlusega patsientidel ülalnimetatud vereanalüüse teha 1516kaalulanguse dementsuse patsiendid Analüüside eesmärk on kognitsiooni halvendavate kaasuvate haigusseisundite nt elundipuudulikkus, kaalulanguse dementsuse patsiendid ning potentsiaalselt ravitava kognitiivse häire põhjuse tuvastamine Bhüpovitaminoosist ja hüpotüreoosist põhjustatud dementsuse juhud on harvad, kuid need haigusseisundid on eakate seas sagedased.

On leitud, et dementsusega patsientidel on Bvitamiini sisaldus vereseerumis väiksem ja kognitiivne häire väljendunum võrreldes nendega, kel vitamiini B12 sisaldus vereseerumis on referentsväärtuste piires. Enamikul väljendunud hüpotüreoosiga inimestel ei esine dementsust, kuid on kirjeldatud üksikuid vastupidiseid juhtumeid.

Sel juhul võib hüpotüreoosi ravi kas osaliselt või täielikult kognitiivset võimekust taastada Ravimimürgistuse kahtluse korral teha vastavad spetsiifilised uuringud. Neurosüüfilisest põhjustatud dementsuse juhte on vähe kirjeldatud. Töörühm soovitab kliinilisele kogemusele toetudes kahtluse korral teha esmalt süüfilise treponemaalne sõeluuring seerumist: määrata T. Sõeluuringus on koos IgG ja IgM antikehad.

Neurosüüfilise diagnoosimiseks on vaja määrata liikvorist T. HIV -positiivsetel inimestel, eriti suure aktiivsusega antiretroviraalset ravi HAART mittesaavatel patsientidel, võib kujuneda kognitiivne häire.

Dementuega inimeed kogevad ümptomite tõttu palju uuri ja väikeeid muutui.

Selle raskusaste võib varieeruda kergest kognitiivsest häirest sügava dementsuseni Kuna Eestis on HIV levinud, soovitab töörühm kognitiivse häirega inimesel, kelle puhul jääb kahtlus omandatud immuunpuudulikkusele, teha seerumist HIV -i sõeluuring. Neuroborrelioosist põhjustatud dementsust esineb väga harva. Ravijuhendid ning töörühm soovitavad kliinilise kahtluse korral riskipiirkondades elavatel patsientidel määrata esmalt seerumist B. Neid patsiente raviti antibiootikumidega.

kaalulanguse dementsuse patsiendid

Neil diagnoositi täpsustavate uuringute abil erinevaid neurodegeneratiivseid dementsuseid nagu näiteks Alzheimeri tõbi, Lewy kehakeste haigus, frontotemporaalne dementsus ning vaskulaarne dementsus Euroopa Neuroloogide Seltside Föderatsiooni EFNS ja Ühendkuningriigi NICE ravijuhendite soovituste aluseks olnud tõendusmaterjali kohaselt on soovitatav kõigil dementsussündroomi ga patsientidel, kellel kahtlustatakse ATvähemalt üks kord teha aju visualiseeriv kompuutertomograafiline KT või magnetresonantstomograafiline MRT uuring 2 ,