2030 fast track kehakaalu langus.

Kvaliteeditöö osa teeb haigekassa osaliselt ja ka pisut haiglad ise. Leedu Šiauliai rajooni prügila biogaasi kogumisest rääkis sealse jäätmekeskuse esindaja Giedre Katkauskaite. Biomassi töötlemis- ja organismide elutalitluse jäätmed ei vajaks siin eraldi rõhutamist, kuna on osa samast biomassist. Uusi teenuseid on tulnud juurde väga palju, aga võimalus neid kasutada on piirkonniti väga erinev. Küll aga tasub lahata saamata kasumit muudest põlevkivi kasutusalternatiividest.

Õendus- ja ämmaemandusabi teenused ning keskkond on patsiendile ja tema lähedastele ohutud Tegevused: rakendada vigade ennetamise ja vähendamise süsteeme; tõhustada meetmeid patsiendi ja tema lähedaste konfidentsiaalsuse ja privaatsuse tagamiseks; tõhustada patsiendi identifitseerimise süsteeme; arendada õdede ja ämmaemandate suhtlemisoskust vältimaks suhtlemisvigu; tõhustada patsienti puudutava teabe liikumist; rakendada meetmeid nakkusohu vähendamiseks.

Esmatasandil töötavad ämmaemandad õe ametikohtadel ja emadushoolduse kõikides valdkondades ei ole ämmaemand kaasatud meeskonna liikmeks neonatoloogia. Tervishoiuasutustes on toodetud tohutu kogus patsiendijuhendeid, aga koordineeritud riiklikku tegevust selles ikka ei toimu.

Oluline, et meie suund on väga õige. Kõrgkooli 2030 fast track kehakaalu langus haiglate koostöö on tihenenud, toimuvad tervisepäevad elanikkonnale. Kõrgkoolis õpetatakse nii põhiõppes kui ka täiendkoolituses patsiendi- ja perekesksust, kuid kogemus praktikast näitab, et seda ei rakendata. PAPEK oli nii kaua fookuses, kui seda oli vaja, aga vajaks töö jätkumist, kuna enesehindamise instrument peaks siisk i kõigile ühine tulema.

Esmastasandil kroonilise haige nõustamine toimib, aga perekonna nõustamine mitte. Pakutakse kõrgkoolide poolt teenust kogukonnale ja püütakse inimeste teadlikkust tõsta. Tervisedenduslik pool õppekavades on süvendatud võrreldes arengustrateegia eelse perioodiga.

2030 fast track kehakaalu langus

NANDA õppeprotsessis toetab patsiendi- ja perekeskust, kuid pole ühtset dokumentatsiooni. Viimased aastat on väga palju tegeletud. Kasutusel on ohutuskaardid. POI on osades kohtades, aga võiks olla kõikjal ühtne. POI jt süsteemid, mida rakendatakse lokaalselt, lisaks kasutavad osakonnad n-ö oma süsteemi.

Üleriigiline süsteem puudub. Palju on tegeletud süsteemide loomisega, aga kasu on küsitav. Ilmselt arendatakse praegu haiglates rohkem kui esmatasandil.

Hea on retseptikeskusest antav koostoimete teave.

2030 fast track kehakaalu langus

Lamatiste juhend on valminud. Ehitustegevusega seoses on loodud ruumilised uued lahendused, mis tagavad konfidentsiaalsuse ja privaatsuse. Küsimus mis on puudu? Kus on arenguruumi? Patsiendi identifitseerimises, mida haiglas tehakse, tundub olevat asi korda saanud. Käepaelad on praktikas kasutusele tulnud. Voodite juurde lisatud nimed. Metoodilisi suhtlemistreeninguid ei toimu. Info vahetamises on suuri puudujääke, mida saab pigem riik teha.

Digilugu arendatakase, aga praktikas info ikka ei liigu, eriti erinevate tasandite vahel. Õendusepikriisid on arengus, aga pole siiani informatiivsed. Juhendeid siiski kaasajastatakse 2030 fast track kehakaalu langus. Õppeprotsessis süsteemne lähenemine ei ole väga hea ja raske õppekava mahtu sellele teemale hinnata. Õpetades räägitakse palju. Hoolivus ja hoiakud ei ole oluliselt paranenud. Tegevused: arendada uusi teenuseid, mis lähtuvad elanikkonna tervisevajadustest ja hõlmavad tervise edendamist ja säilitamist ning haiguste ja vigastuste ennetamist; võimestada õdesid ja ämmaemandaid pakkuma uusi teenuseid ning tagama nende järjepidevust; arendada koostööd, võrgustumist ja infovahetust ametkondade, asutuste ja struktuuriüksuste vahel; suurendada õendus- ja ämmaemandusjuhtide ning eriõdede vastutust teenuste koordineerimisel tervishoiusüsteemi kõigil tasanditel.

Eesmärgile 3: on mitmeid tulemusi erinevates kohtades Tegevustele 2 on vähesel määral tegeletud; 3 on palju tehtud Raha ja ressursipuudus on ikkagi suur, seega on järjepidevuse tagamine keeruline. Seadus ja tahtmine on olemas ja toetavad tegeletud on ja püütud on ka leida lisavahendeid.

Palju on tehtud ära ka entusiasmist. Uusi teenuseid on tulnud juurde väga palju, aga võimalus neid kasutada on piirkonniti väga erinev. Kui strateegia sündis, siis polnud infovahetust ja koostööd ning õendusabi teenuseid praktiliselt veel üldse. Koostöö on oluliselt paremaks, sisulisemaks muutunud, kuid koostöö erinevate teenuseosutajate vahel on limiteeritud ning reguleerimata.

Eriõde pole päriselt omaks võetud. Ämmaemanduses on vastutus ja teenuste pakkumine isegi ühtlasemalt arenenud, õenduse valdkond on kindlasti laiem ja seega on ka areng ebaühtlasem, näiteks kasvõi eriõenduses. Koduõendus ja statsionaarse õendusabi areng eelmise perioodiga võrreldes on tehtud tohutu hüpe. Riigiasutustes töö vähene, et tagada edukad terviseedendused, sotsiaaltööga sidusus ja järjepidevus patsientide jaoks.

Eriõdede iseseisvad vastuvõtud on hüppeliselt kasvanud kõikjal. Kõrgkoolide ja haiglate poolt pakutavad teenused elanikkonnale oma tervise kontrollimiseks. Lisaks brigaadijuhid-õed kiirabis, õe vastuvõtud ka EMOs jne. Järjepidevus on siiski küsitav. On püütud arendada koostööd ja infovahetust, kuid see pole piisav.

Ämmaemanda koduvisiit, imetamisnõustamine ja aktsepteerimine tervisenõustajana jne. Puudub selge ülevaade, kas ämmaemandusabi tervisekeskustes täiel määral vajaduse katab. Teenuste riiklikud kvaliteedistandardid, tegevusjuhendid ja klassifikaatorid on tõenduspõhised, ajakohased ja praktikas rakendatavad. Tegevused: kuidas libiseda ja ehitada lihaste, ajakohastada ja rakendada teenuste riiklikke kvaliteedistandardeid, tegevusjuhendeid ja klassifikaatoreid; võimestada tervishoiu- ja õppeasutuste töötajaid kvaliteeditööks; arendada teenuste kvaliteedi juhtimist; kasutada teenuste arendamiseks uusimat tõenduspõhist teavet ning info- ja meditsiinitehnoloogia saavutusi.

Me pakume häid teenuseid ja hästi. 2030 fast track kehakaalu langus ei ole ikka mitte midagi tehtud ehk kvaliteedikeskust pole. Lamatiste ravijuhend näiteks on valminud, mis on kindel kvaliteeditulemus, sellega seonduvad koolitused käivad ja tagasiside on hea, aga see on vaid üks näide!

2030 fast track kehakaalu langus

Ravijuhendid on tõenduspõhised ja nende osas toimub pidev edasiminek, kuid neid on vähe ja need on liiga vähe ette planeeritud valik tundub juhuslik ehk kes viitsib teema fookusesse tõmmata. Asutusesiseselt rakendatakse mitmeid kvaliteedi parandamise tegevusi, aga riiklikult on siiski vähe tehtud.

Kaks magitranti esitavad praegu magistritöö projekti kvaliteediindikaatorite kohta õendusabis, seega on lootust, et infot tuleb. Ettepanek, et tuleks ikka valida ka riiklikult 2 3 indikaatorit konkreetsete tegevuste kohta, et asi hakkaks liikuma. NANDA on kokku lepitud aga rakendamine vähene, kuigi kõrgkoolides õpetatakse. Kvaliteeditöö osa teeb haigekassa osaliselt ja ka pisut haiglad ise.

Kvaliteedijuhtimises on spetsiifilised kursused, auditid, õppekavade enesehindamine toimub regulaarselt. Rakendatud on ka IT arengut, uuringutulemusi praktikas jms. Töötavate inimeste valmidus rakenduste kasutamiseks vajab selgitamist ning toetamist. Puuduvad tunnustatud meditsiinitehnoloogia võimalused, mis toetavad ämmaemandusabi osutamist ning koostööd sihtrühmaga. Uurimistööde kvaliteet on rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel. Uurimistulemused on rakendatud praktikasse kõigis õenduse ja ämmaemanduse valdkondades.

Tegevused: luua õendus- ja ämmaemandusalast teadus- ja arendustööd koordineeriv keskus; luua tervishoiuasutustesse ja tervishoiu kõrgkoolidesse teadus- ja arendusspetsialistide ametikohad; algatada ja ellu viia riigisiseseid ja rahvusvahelisi teadusprojekte, 2030 fast track kehakaalu langus vastavad riiklikele 2030 fast track kehakaalu langus prioriteetidele; luua uurimisprojektide andmebaas.

Õendustöötajate arv ja isikkoosseis on tõenduspõhiselt hinnatud ning vastavad tervishoiuteenuste mahule ja kvaliteedinõuetele. Õe ja ämmaemanda haridus on Euroopa Liidus järjepidevalt konkurentsivõimeline. Õendustöötajad ja -pedagoogid on ametialal pädevad. Tegevused: reguleerida inimvara rakendamist õigusaktide ning tõenduspõhiste mudelite ja meetoditega; edendada erialast haridust ning hinnata järjepidevalt selle kvaliteeti kõigis õppeastmetes ja -vormides; luua õdedele ja ämmaemandatele riiklik toetussüsteem doktoriõpinguteks Euroopa ülikoolides; Eesmärgile 3: on mitmeid tulemusi erinevates kohtades Tegevustele 2: on vähesel määral tegeletud Selle eesmärgi hindamisel oli enamus hindajaid kõige kriitilisemad.

Mitmed tegevused said hindeks 1 ehk pole tegeletud! Eesmärgile 4: on tulemusi üle Eesti ja mitmeid märke, mis on seotud konkreetse eesmärgi saavutamisega Tegevustele 2 on vähesel määral tegeletud; 3 on palju tehtud Areneb, aga ilma riigi toeta. EKKA tagasiside alusel on kõrgkoolidele antud rakendusuuringutes kõrge hinne. Kõrgkoolide uurimistööd on jõudnud kogumikeks, mis on kättesaadavad õdedele. Riiklikud tunnustused ka üliõpilaste lõputöödele ehk mitmed lõputööd on jõudnud üleriigilisele tunnustamisele teiste erialadega võrdluses.

Keskust, mis uurimist koordineeriks, ikka ei ole. Artiklite avaldamine ja konverentsil esitamine on tõusnud nii kõrgkoolides kui ka osades haiglates. Puudub süsteemne lähenemine riiklikul tasandil.

Piiranguks on kutsealase magistriõppe puudumine ja riigi leige suhtumine. Magistritööde rakendamiseks praktikas on olemas positiivseid näiteid ehk kasu on hinnatav olnud, tunnustatakse magistritöid, mis on praktikas kasutusele võetud, edasi arenenud. Kõrgkoolides on arendusspetsialistid olemas, dotsendi ametikohad ka. Uurimistööd tehakse ka osades haiglates, kuid vähe. Osaliselt on uurimistöö ka ravijuhendite töö.

Haiglatest vaid ITK-s on teadusosakond. Infovahetus, mida üldse uurida, liigub haiglatelt kõrgkoolidele. Tegevus on killustunud ja seetõttu pole ka ressursse väga efektiivselt kasutatud. Puudu endiselt selline uurimisprojektide andmebaas, info kõrgkoolides olemas. Asutustel on uuringutest andmebaasi, aga ühist pole ja ega oma olemasolevat väga ei jagata ka.

On erinevad projektid tervisekeskused, tõmbekeskused, ikka ei tea, millised haiglad meil alles jäävad. Koolide rakendusuuringud on rakendunud, kõrgkoolides tegevused toimuvad, haiglates on olukord väga kaootiline, v. Võimestamiseks kasutatakse koolitusi ja tulemustasusid.

RAK uuringuid on hetkel vähe ning kõik valdkonnad ei ole veel kaetud.

2030 FAST TRACK

Õpet pakutakse endiselt tasuta - nii tasemeõpe, põhiõpe kui ka eriõe õpe. Õpiväljundid on määratletud jõudu mööda ka täiendustel. Õpimeetodite paljusus kõikides kõrgkoolides ja ka täienduskoolituses.

Õe ja ämmaemandusharidus on konkurentsivõimeline EKKA otsused, mis baseeruvad rahvusvahelistel hindamistelsh ka täiendkoolitus. Pädevuse hindamise süsteemid on haiglates olemas, aga raha puudusel on süsteemid külmutatud, kuna ei saa diferentseeritud palka maksta. Riiklikult vaid EÕL pädevuse hindamine eelkõige pere- ja koduõdedele. Pereõdede süsteem toimib eelkõige seetõttu, et haigekassa rahastab perearste kvaliteedimõõdikute alusel ning õe pädevuse hindamine on üks mõõdikutest.

Õigusakte, mudeleid jms on vähe, doktoriõppe toetusskeeme pole. Selle eesmärgi tegevuste juures esines kõige suurem erinevus hindajate arvamuste vahel. Võib öelda, et juhid andsid kõrgemaid hindeid kui praktikud.

Eesti õed on Euroopas hinnatud. Õppekavade arendus on pidev, eriõe ja tasemeõppe võimalused. Tööandjad suhtuvad soodustavalt õppimisse, säilitatakse palk ja on tehtud riiklikke soodustusi ka doktoriõppes õppimiseks.

EÕL on teinud pingutusi, aga tegelik hääleõigus paljudes otsustes on veel küsitav. Pädevuse hindamise mudeleid õendusjuhtidele pole, eriõele EÕL alles tegi. Kõrgkoolides on tähtajalised lepingud muutunud tähtajatuteks ja rakendunud atesteerimissüsteem, mida võiks lugeda pädevuse hindamiseks.

Õppekava lõpetavate ämmaemandate arv on suurenemas, kuid vajab jätkupidevat toetamist. Haiglates olukord äärmiselt erinev. Ämmaemandusvaldkonna püsimajäämine ja truudus kutsealal töötamise jätkamiseks vajab uurimist ja strateegiat ämmaemandate jätkusuutlikuks toetamiseks. Tervislik töökeskkond Õdede ja ämmaemandate töökeskkond säilitab tervist ja töövõimet. Tegevused: rakendada meetmeid tervisliku töökeskkonna sapiteede muda ja kaalulangus võimestada õdesid ja ämmaemandaid tervishoidlikuks ja ohutuks töökäitumiseks; tõhustada meetmeid töötajavastase vägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks ning vägivallaohvrite abistamiseks; rakendada meetmeid tööst põhjustatud läbipõlemise, haiguste ja vigastuste ennetamiseks.

Paindlik töögraafik, sh püütakse ühildada erinevates töökohtades töötamist ehk arvestada töötaja soove tõstab küll koormust, kuid on töötajasõbralik. Töötervishoiuarsti külastus ja tasuta vaktsineerimine.

Riskianalüüside läbiviimine ja võimaluste piires arvestamine. Toitlustamisvõimalused tööaja sees. Töökorras aparatuur ja juhised kasutamiseks. Töökoormuse ja normide kasutamine, õdede ja hooldajate arv pole küll kõikjal rakendunud, kuna ei jätku raha. Turvalisuse tagamiseks häire nupud, turvamees. Ohujuhtumite kindlustus, mis on 2030 fast track kehakaalu langus poolt tehtud eelkõige kiirabile, psühhiaatrias.

Koolitused psühholoogilised, supervisiooni võimalused. Rahulolu uuringud ka töötajatele. Õdede ja arstide vastutusalad ja suhtearv ning reaalne töökoormus peaksid ka saama kokku lepitud määruste 2030 fast track kehakaalu langus. Tervist edendavate haiglate võrgustik, suitsuvabad haiglad, renoveeritud tööruumid, uued haiglakorpused ehk kaasaegsed vahendid ja töökeskkond enamuses haiglates. Edasi sama protsess tervisekeskustes.

Soodustatakse suitsetamisest loobumist. Töötervishoiuarsti juures käimine, samas haigena tööl käimine ja endiselt ergonoomiliste töövahendite alakasutus või puudus. Endiselt personalinappus ja pikad valved, mis tekitavad nii meditsiiniliste vigade tõusu kui ka tööohutuse probleeme.

Endiselt keeruline võtta haiguslehte. Supervisiooni rakendamine, aga kas õigesti? Kas ikka saab oma töötaja aidata oma töötajat?

Endiselt suured käärid töökoormus töökeskkond töötasu.

  1. (PDF) IS ESTONIAN LABOUR MARKET FLEXIBLE ENOUGH FOR EU ACCESSION? | Raul Eamets - haaga-helia.ee
  2. Kaalulangus parast soudmist
  3. EESTI ÕDEDE LIIDU AMETLIK VÄLJAANNE NR 2 APRILL EÕL liikmetele tasuta - PDF Free Download
  4. Koige raskem rasva poletada
  5. GUM HAMBANIIT EXPANDING FLOSS 30M //
  6. Nädalavahetuse lugemisnurk - Сообщества | Facebook
  7. Parim salendav kohn teksad
  8. Hugging Face – The AI community building the future.

Suur töökoormus, haiglate tsentraliseerimine. Üldjuhul töötasu ei ole enam piiranguks. Tegevused: välja töötada riiklik kommunikatsioonistrateegia kutse kuvandi kujundamiseks; võimestada õendustöötajaid ja -pedagooge kujundama kutse kuvandit; võimestada õendustöötajaid järgima eetikakoodeksit.

Oluliselt olukord paranenud. Tekkinud on iseseisev statsionaarne õendusabi. Kõik iseseisvad teenused. Vastutusvaldkond on oluliselt muutunud.

Piiratud retseptikirjutamisõiguse lisandumine. Partneriks päris paljude laudade taga. Kõrgkoolid on tegelenud ja konkursid on väga head, viimastel aastatel kõrgeimad riigis. Ministeeriumid ei ole tegelenud, v. EÕL kommunikatsioonistrateegia, mis valmis aasta alguses. EÕL ja kõrgkoolid on tegelenud, praktikas tuntakse ehk muutust vähem. Hirmutamistaktika võimestamise asemel.

Oluline on ise eeskujuks olemine, mida on veel vähe. Koostöö ja tunnustamine erinevatel tervishoiu tasanditel vajab jätkuvat tööd. Oodatud uuendused Tartu Ülikooli õendusteaduses Pilk magistriõppe senisele käekäigule Esimesed kaks õeteaduse magistritööd Tartu Ülikoolis kaitsti aastal, kui magistriõppekava ei olnud veel välja töötatudki.

Kaitsnute õppetöö oli toimunud individuaalse õppeplaani järgi. Esimene toimiv õeteaduse magistriõppekava loodi Tartu, Kuopio ja Göteborgi ülikooli õppejõudude koostöös aastal. Toonane õppekava keskendus teadustööle ning õdede-õppejõudude koolitamisele.

Uue aastatuhande algusaastad olid aga muutusterohked. Õendusteaduse osakond keskendus kitsamalt magistriõppele ning avas aastal süsteemi magistriõppekava, mis kehtib praeguseni.

2030 fast track kehakaalu langus

Õppekava on varasemaga võrreldes praktikakesksem ning on seni võimaldanud üliõpilasel otsustada kas õendusjuhtimise või õenduspedagoogika eriala kasuks.

Ent aasta sügiseks oli selgunud vajadus õppekava põhjalikult korrigeerida. Sõna või asemel ja. Vaid ühe sidesõna asendamine teisega erialade nimetuste vahel tähendab õppekava seisukohast siiski suuremat sorti muutust. See tähendab, et üliõpilane ei spetsialiseeru enam ühele kahest erialast, vaid et õppekaval omandatud teadmised ja oskused võimaldavad tal töötada võrdväärselt nii juhi kui ka õppejõuna. Erialade ühendamise asjakohasusele osutas vilistlaste karjääri järjepidev seire.

See kõneles karjäärivõimaluste avardumisest nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt, kusjuures vilistlaste tegelikud tööelulised valikud ei käinud alati ühte sammu magistriõppes valitud kitsama erialaga. Maailma energiatarve lähema 25 aasta jooksul tõenäoliselt kahekordistub joonis 1lõplike varude ning oma tootmismaksimumi saavutanud fossiilkütuste maailmaturu hinnad sellise tõusu tulemusena kahtlemata kasvavad.

Hinnatõusu määr sõltub kliimamuutustega võitlemise ulatusest maailmas, näiteks sellest, kas ja mil määral maailma suurimad CO 2 emitendid otsustavad CO 2 kaubandusega liituda.

Esmapilgul paradoksaalsel kombel tõusevad fossiilkütuste hinnad seda vähem, 2030 fast track kehakaalu langus enam rakendatakse maailmas tervikuna heitmekaubanduse meetmeid, ning vastupidi. Läänemaailma jaoks on fossiilkütustest sõltuvuse vähendamine aga hoopis olulisem kui lihtsalt hinnatõusu vältimine. Iga majanduse jaoks nii makro- kui mikrotasandil on kolmeks peamiseks 85 naela kaalulangus majandusedu saavutamisel teadmistega tööjõud, tehnoloogia olemasolu ning energia kättesaadavus.

Olukorras, kus teadmise ja tehnoloogia vabal liikumisel on üha vähem piiranguid ja teadussaavutused jõuavad igapäevakasutusse järjest kiiremini ning nii tööjõukulude kui tehnoloogia saadavuse ja hinna suhtes on kõik eelised arengumaadel, on läänemaailmal pea ainus viis arengumaadega konkureerimiseks kasutada sama tarbimisühiku tootmiseks vähem, odavamat ja puhtamat energiat.

Ehk, üleminek taastuvenergiale ja energiaefektiivsus pole ammu enam keskkonnaga seonduvad põhjendused, eelkõige on see just majandusliku konkurentsivõime argument. Saksamaa energiewende saksa keeles energiapööre taga on üsna konkreetsed meetmed alamvaldkondades, rahastamisplaan ning, mis peamine pidev edenemise seire ning parandusmeetmed.

Dr Mari-Anne Vals pälvis teadustööde konkursil 1. preemia

Euroopa Komisjoni koostatud energeetika pikaajaline kava aastani [2] sedastab üsna ühemõtteliselt, et energiasüsteemi dekarboniseerimine on ilma Euroopa konkurentsivõimet ja energiasüsteemi töökindlust kahjustamata võimalik.

EL-i energiapoliitika toimimises võivad inimesed olla eri meelt, kuid ühes ilmselt kõik nõustuvad: pikaajalise energeetikakava olemasolu on eeldus mis tahes mõistlike valikute tegemisel. Selles kontekstis on lausa naeruväärne Eesti energiamajanduse pikaajaline arengukava aastani ja selle alamaktina elektrimajanduse arengukava aastani Tuleb mõista, et ainuüksi ühe energiaprojekti realiseerimine alates ideest 6 Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed 7 kuni evitamiseni võtab keskmiselt 7 8 aastat, mistõttu mõistlike valikute tegemiseks peab riigi energiapoliitika vaatama ette vähemalt aastat, mis on energiaprojekti keskmine eluiga alates ideest kuni eluea lõpuni.

Kuna suurem osa olemaolevatest põlevkiviplokkidest lähiaastatel suletakse ning pikemaajaliselt jääb kasutusse vaid aastal osaliselt rekonstrueeritud 2030 fast track kehakaalu langus plokk kummaski Narva jaamas, elektrilise netokoguvõimsusega umbes MW, siis vaatleme järgnevalt põlevkivienergeetika konkurentsivõimet uute võimsuste rajamise kontekstis. Põlevkivi hind Põlevkivil kui elektrienergia toorainel pole majanduslikult põhjendatud turuhinda, kuid vedelkütuse toorainena on põlevkivi võrreldav kivisöega, millest analoogselt põlevkiviga võib toota vedelkütuseid.

Seetõttu võiks põlevkivi teoreetilise turuhinna arvutamisel aluseks võtta toorainete kütteväärtuse erinevuse ja kivisöe turuhinna. Ainus õigustus turuhinnast madalama hinnaga põlevkivi müügiks võiks olla Eesti elanikele turuhinnast odavama energia tarnimine aastast avaneb elektriturg ja elektrihinda pole enam võimalik administratiivselt määrata.

Öeldust tulenevalt puudub ka igasugune põhjus, miks tuleks põlevkivi kellelegi soodustingimustel müüa. Tööjõu olemasolu Hiljuti poliitikauuringute keskuse Praxis ja Tartu Ülikooli poolt Eesti Elektritööstuse Liidu tellimusel läbi viidud energeetika tööjõu-uuringu [5] üheks peamiseks sõnumiks oli vajadus asendada energeetikasektoris aastatel u töötajat, mis tuleneb energeetikasektori töötajate vanuselisest struktuurist.

Samas tõi uuring suure puudusena välja energeetikasektoris ettevalmistatavate spetsialistide vajalikust oluliselt väiksema arvu, mistõttu Eesti energeetika on juba lähiaastatel olukorras, kus vanaviisi jätkamine pole ei objektiivsetel ega subjektiivsetel kaalutlustel enam võimalik. Põlevkivielektri täiskulu maksumus Elektrienergia täiskulu sisaldab muutuvkulusid näiteks kütus, tööjõud, keskkonnatasud, tasu CO 2 emiteerimise eest ja kapitalikulusid amortisatsioon, laenuintressid, omanikutulu.

Tulp 5 kajastab eeldatavat elektribörsi keskmist hinda aastal. Kapitalikulude arvestuses on eeldatud, et reguleeritud põlevkivi hinna ja eri toetuste abiga hoitakse katlad töös tundi aastas, põlevkivi turuhinda arvestava arvutuse puhul on eeldatud jaamade tööd tundi aastas.

Ühegi vaadeldud variandi puhul põlevkiviplokkide rajamiseks tehtavad investeeringukulud turuhinda ei mahu, mis tähendab, et uute plokkide investeeringusumma koos intressidega või saamatajäänud avalik teenus juhul, kui investeering tehakse riigieelarvest tuleb tasuda Eesti maksumaksja taskust, ilma et maksumaksja selle eest ühtegi kilovatt-tundi elektrit vastu saaks.

Uue põlevkiviploki elektri täiskulu eri kütuste ja kütusehindade puhul tulbad 1 4 ja eeldatav turuhind aastal 5. The total cost of the electricity produced at the planned new block of the power plant, depending on fuel type and price columns 1 4and its forecasted price in 5. Kaudsete kulude arvestus Eelnevalt käsitlesime uute põlevkiviplokkide elektrienergia täiskulu arvestust. Kahjuks lisanduvad uute plokkide puhul otseselt makstavatele kuludele ka ühiskonna poolt makstavad kaudsed kulud.

Nimetatud uuringus jõuti järeldusele, et põlevkivielekter on kõigist võimalikest 2030 fast track kehakaalu langus ühiskonnale kõige kulukam. Kuna kõigi elektritootmisvõimsuste puhul kaasnevad ühiskonnale reguleerimisenergia kulud, võrguinvesteeringud ning muud välismõjud, siis nende lahkamine siinkohal ei ole relevantne. Küll aga tasub lahata saamata kasumit muudest põlevkivi kasutusalternatiividest. Küsimus on oluline, kuna põlevkivi puhul on tegu piiratud ressursiga, mille peamiseks piiranguks on aastas kaevandatav põlevkivikogus.

Vastavalt põlevkivi kasutamise riiklikule [7] arengukavale on aastas maksimaalselt lubatud kaevandada 2030 fast track kehakaalu langus mln t põlevkivi. Eespool viidatud OÜ Energiasalv uuringus jõuti järeldusele, et iga tonniga, mis läheb elektritootmisse põlevkiviõli arvel, loobutakse u 44,8 suurusest lisatulust [6]. OÜ Energiasalv poolt saadud arvandmed on vaid orienteerivad, kuna suur osa hindadest on igapäevases muutumises, probleemi olemust ja suurust see aga ei muuda.

Eeltoodust võib teha lühikese, kuid põlevkivil baseeruva elektritootmistehnoloogia jaoks fataalse järelduse: rajatavatel põlevkiviplokkidel puudub ilma massiivse toetuseta võime turul konkurentsivõimeliselt elektrit toota, tegemist on Eesti ühiskonna jaoks kulukaima variandiga elektritootmisel. Veelgi enam: mis tahes uute Narva plokkide rajamismaksumusest väiksem summa, mis tuleb maksta trahvina ehitatavate plokkide ehituslepingust loobumise eest, on hästi kulutatud maksumaksja raha.

Lahenduse Eesti elektrivajaduse katmiseks majanduslikult soodsaima ja tehniliselt kõige vastuvõetavama lahenduse kaalulanguse kandmine tuleb kohe loobuda praktikas juurdunud poliitikute tagatubades tehtavatest otsustest ja korraldada aus konkurss, andes pakkujatele võrdsed tingimused nii ressursile kui elektrivõrkudele juurdepääsul.

Kuidas panna põlevkivi paremini riiki ja rahvast teenima?

E-apteegi nõustamine

Põlevkiviõli tootmine ning sellest diislikütuse valmistamise kavad on 2030 fast track kehakaalu langus hästi teada, kuid enne suuremahuliste investeeringute tegemist tuleks selgitada põlevkiviõli või sellest valmistatava diislikütuse kasutatavusega seonduvad riskid. Nimelt hakkavad juba lähiaastatel laevanduses, kuhu müüakse praegu suurim kogus põlevkiviõli, kehtima senisest karmimad kütustele esitatavad kvaliteedinõuded ning Euroopa Komisjoni eestvedamisel on käimas arutelud nn mustade tehnoloogiatega näiteks õliliivadest ja põlevkivist valmistatud kütuste kasutamise ühendusesisene keelustamine.

Eraettevõtlusel põhineva põlevkivitööstuse jaoks, näiteks VKG ja Kiviõli Keemiatööstus, on siin tegu eraettevõtja riskiga, kuid riigile kuuluva äriühingu puhul, kes pealegi on peamine põlevkivi kasutav ettevõtja, tuleks eelnimetatud riskid avalikkusele teatavaks teha. Mõne poliitilise ametniku poliitiline vastutus ja riigile kuuluva äriühingu juhatuse liikme ametist vabastamine on olematu hüvitis võrreldes kahjuga, mida selliste riskide realiseerumine kaasa võib tuua.

Põlevkivikeemia Teades põlevkivikeemia võimalike toodete väärtust ning asjaolu, et põlevkivist praegu toodetavad kütused, rääkimata elektrienergiast on põlevkivi väärtuspüramiidi kõige madalama astme tooted, tekib ikka ja uuesti küsimus: miks me oma peamist maavara kõige madalama lisandväärtusega toodetele raiskame? Artikli autorid on kursis põlevkivivaldkonnas Eestis tehtavate teadusteemadega ning meile tundub, et me teeme Eestis eesmärgipäratut põlevkiviteadust väga lihtsal põhjusel me pole püstitanud majanduslikul analüüsil põhinevat korrektselt sõnastanud põlevkivikasutuse eesmärki.

Kahjuks puudub see ka Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavasmille koostamisel mõlemad autorid osalesid.

EESTI ÕDEDE LIIDU AMETLIK VÄLJAANNE NR 2 APRILL EÕL liikmetele tasuta

Ärgem unustagem, et selle arengukava pealkirjaks oli esialgu Põlevkivi kui riiklikult strateegilise energiaressursi kasutamissuundade määramine, sh põlevkiviõli ja põlevkivigaasi kasutamisvõimaluste hindamine hajutatud energiatootmise printsiibi rakendamisel. Selge on see, et me vajame kiiresti uut põlevkivi kasutamise riiklikku arengukava. Konkurss põlevkiviressursi kasutamiseks Oleme arvamusel, et algne põhjus põlevkivikasutuse senisele ebaefektiivsusele on ressursi jagamine administratiivse suva põhiselt, mitte konkursi korraldamise tulemusena.

Kokkuvõte Vaatamata oma olulisele kohale Eesti energeetilise sõltumatuse saavutamisel ja säilitamisel veel mõne aasta jooksul, on põlevkivi otsepõletamisel põhinev elektritootmine kaugemas tulevikus perspektiivitu ja ühiskonnale kahjulik. Kasulikumad variandid põlevkivielektri asendamiseks on olemas ning põlevkivielektri tehnoloogiate asemel on Eesti ühiskonnale mõistlikum arendada põlevkivikeemiat, seega peaksime esimese sammuna astuma ühiskonnana kiired sammud Narvas uute põlevkiviplokkide ehitamise peatamiseks.

Pikema perspektiivi selgitamiseks põlevkivi edasisel kasutamisel peaksime endale selgitama, mida me põlevkivilt tegelikult ootame: kas asendust naftale ja maagaasile või hoopiski võimalikult suurt lisaväärtust?

Nendele alusküsimustele vastamine ja põlevkivikasutuse tegelikule konkurentsile allutamine on eeldused Eesti peamise maavara kasutamise eest mõistliku kasu saamiseks. Kasutatud allikad 1. Mager, D. Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne. Uuring tänaseks maha võetud. Eesti energiasüsteemide arengu võimalikud stsenaariumid.

Energiasalve ettekanne. OIL SHALE Mineraalsoolade rohkusest Maardu fosforiidi karjääri diktüoneemakildarikastes puistangutes Rein Veski, tehnikakandidaat Aeg-ajalt on tõusnud päevakorda Eesti fosforiidi ja diktüoneemakilda edasi kilt varude kasutamine nt [1 3].

Fosforiidimaaki vaadeldakse kui fosfori ja fosforväetiste tooret, kilta on võimalik kasutada mitmete majanduses nõutud metallide toormena.

IS ESTONIAN LABOUR MARKET FLEXIBLE ENOUGH FOR EU ACCESSION?

Eesti rahval on selgelt meeles võiduga lõppenud fosforiidisõda. Meeles on ka argumendid, millega põhjendati fosforiidikaevandamise keskkonnavaenulikkust ja majanduslikku mõttetust. Üheks oluliseks argumendiks oli Maardus kaevandatud, kuid kasutamata jäänud kilda keskkonnamõju.

Kilda omaette kasutamiseks sobivat tehnoloogiat polnud siis ja pole senini õnnestunud välja töötada. Nii maeti aastakümnete kestel u 71,7 mln t kilta Maardu fosforiidikarjääri puistangutesse, sellest vaid väike osa selektiivselt paetükkidest moodustatud padjale liiva alla [2]. Maardu karjääri puistangutes toimuvaid protsesse uuriti juba fosforiidi kaevandamise ajal ja aastaid pärast kaevandamise lõpetamist. Pärast iseseisvumist huvi puistangutes toimuva vastu oli päevakorral tõsisemalt vaid seoses Tallinna prügila rajamisega.

Käesolevas artiklis käsitleme mineraalsete uusmoodustiste teket puistangu aeratsioonivööndis väävelhappelises tehnogeenses murenemiskoorikus. Eesmärk on tõmmata tähelepanu kilda ja sellega kaasneva püriidi geokeemilisele aktiivsusele.

Saada e-kiri

See on väljendunud puistangusisese põlenguna, keemiliste elementide leostumises ja väljauhtumises, kuid ka geokeemiliste barjääride tekkes. Teaduspublikatsioone kilda kohta on ilmunud märkimisväärsel hulgal. Siin viitame vaid üksikutele, mis on antud teemaga otseselt seotud.

Lugejat ärgu heidutagu, et diktüoneemakilta [4] on eri publikatsioonides nimetatud diktüograptuse kiltkiviks, graptoliitargilliidiks, diktüoneemaargilliidiks, konnatahvliks või mustaks kildaks. Tavaliselt selgub kontekstist, kas on tegemist Eestis levinud maavaraga või mitte. Looduslikus lasundis kilt ei allu pea mingisugustele keemilistele muutustele.

Vaid kildalasundi pealmine pind omab lagunemise märke. Klindist hunnikusse varisenuna või kaevetööde käigus teisaldatud kilt on äärmiselt isesüttiv. Kilda isesüttimisel tekkinud õli ja väävel. Alustame kilda geokeemilist aktiivsust iseloomustavatest nähtustest ühe vähem levinuga.

Kilda puistangusisesel põlemisel on ootuspärane CO, CO 2, SO 2, H 2 O ja NO x eritumine, kuna kilda orgaaniline aine koosneb süsinikust, vesinikust, lämmastikust ja väävlist, väävlit sisaldab ka kildas ja selle lähikonnas paiknev püriit. Esialgu tundus põlemisgaasidega pinnasele või taimedele ladestuv ehe väävel joonis 1 tekkis puistangutest väljuva väävelvesiniku õhuhapnikuga oksüdeerumisel ja õli joonis 2 Maardu puistangutes kurioosiumina [5, 6]. Kuid nendele eritistele oli loogiline selgitus.

Kilt ja püriit tekitasid põledes oksüdeerudes soojust, mille toimel lagunes taandavates tingimustes kollet ümbritsev kilt, eritades uttegaasi ja õli. Osa õlist, mis põlemiskolde laienemisel maa-all ära ei põlenud või ei kondenseerunud puistangu sees, kantigi utte- ja suitsugaasidega välja. Õli ja väävli puistangute pinnale kandumine oli erandlik. Kui palju võis tekkinud õlist talletuda puistangute sisse, pole teada.

Kilda isesüttimiskolde ümber ladestunud soolad. Täitematerjali hankimisel osaliselt lahti kaevatud puistangunõlvas paiknenud kustunud kilda põlemiskolle joonis 3 andis võimaluse uurida selle ümbruse mineraalseid uudismoodustisi. Sealt kogutud soolade põhikomponendid olid bussengotiit-moriit, kiseriit ja tšermigiit, kõik need olid sulfaadid, esimene neist ammooniumi- kaaliumi- magneesiumija raua segasulfaat, teine magneesiumsulfaat ja kolmas ammooniumi- kaaliumi- ja alumiiniumi segasulfaat [7].

Ammooniumsulfaadi teke viitab põlemiskolde ümbruses valitsenud taandavatele tingimustele ja kilda orgaanilises osas sisalduva lämmastiku osalusele sulfaatide moodustumisel.

Kilda põlemiskoldest erituv ehe väävel mahajäetud Maardu fosforiidikarjääri põhjapuistangu nõlva kivimitel keskel ja paremal pilte näete värvilisena Interneti-väljaandes The elemental sulphur secreted from the underground combustion centre of dictyonema shale on the northern dump rocks of the abandoned Maardu phosphorite quarry for coloured pictures see Joonis 2.

Lõõr karjääri põhjapuistangu nõlval koos sealt väljunud kilda utteõliga. The pipe and dictyonema shale oil secretion on the slope of the northern quarry dump. Joonis 3. Kaevamisega avatud kilda põlemiskolle Maardu karjääri lõunapuistangu nõlvas.

The combustion centre of dictyonema oil shale opened after digging at the southern dump slope of Maardu quarry. Puistangu 2030 fast track kehakaalu langus esinevad soolad. Maardu puistangutest leostuvad välja peamiselt kaltsiumi- raua- magneesiumi- molübdeeni- vanaadiumi- tooriumi- uraani- titaani- fosfori- kaaliumi- ja naatriumiühendeid.

Peamiselt sulfaatidena, kuid ka kloriidide, fluoriidide ja nitraatidena [2, 3, 7 10]. Üsna hästi on teada, kui suur hulk neist merre voolab, näiteks kunagi aastakümneid tagasi ,4 t lahustunud mineraalaineid ühe ruutkilomeetri kohta aastas [2].

Kui palju neid puistangutes tahkelt või lahustunult on, on vaid ühe uuringu tulemuste kaudu teada, sedagi vaid pindmise kihi kohta [9]. Lisame juba nimetatud andmetele taustinformatsiooni. Käisin proove kogumas aasta oktoobris Maardu põhjakarjääris joonis 4 ja sooja ning Joonis 4.

Maardu karjääri tasandamata põhjapuistangud. The unleveled northern dumps of Maardu phosphorite quarry. Joonis 5. Näide lehestunud kildast. A sample of foliated dictyonema oil shale. Joonis 6. Tüüpiline proovivõtuala, -auk ja -vahendid tasandatud puistangutega Maardu lõunakarjääris. A typical sampling area and cutting and means 2030 fast track kehakaalu langus sampling in the southern quarry of Maardu with dumps leveled. Lõunakarjääris võeti proove rekultiveerimiseks tasandatud puistangu pinnalt ja kuni cm kaalulangus nami retseptid joonis 6.

Viimasel juhul koos ümbritseva liivaga, harvemini glaukoniitliivaga. Kliinikumi Leht küsis Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liikmelt ning Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi juhatajalt Ruth Kaldalt, mis on perearstide ja eriarstide koostöös hästi ning millised on valdkonnad, kus saaks veelgi paremini. Dr Ruth Kalda, teil on praktiseeriva arstina, seltsi juhatuse liikmena, aga ka instituudi juhatajana mitmetahuline ülevaade esmatasandi arstiabi korraldusest.

Palun tooge välja kolm nüanssi või valdkonda, mis on Eesti ematasandi tervishoius hästi. Toon välja need asjad, mida hinnatakse tugeva ja funktsioneeriva esmatasandi arstiabi näitajateks ka rahvusvaheliselt. Olgu öeldud, et ka Eestit on rahvusvaheliselt hinnatud ja uuritud ning meie järgnevaid tugevusi on tunnustatud. Esmaseks pean professionaalsust.

Spordimeditsiini ja taastusravikliinikusse seati sisse Lõuna-Eesti esimene kõnnirobot

Meil on perearstiabis töötamise ja nimistu saamise eelduseks perearsti elukutse. Oleme enam kui 25 aasta jooksul koolitanud üle perearsti, viimase 15 aasta jooksul vaid läbi residentuuri ja see on heal tasemel esmatasandi arstiabi eelduseks. Mitte igas Euroopa riigis ei ole see tavapärane, et esmatasandi arstid on erialaga arstid.

2030 fast track kehakaalu langus

Lisaks on meil täiesti arvestatavad ja kättesaadavad elukestva professionaalse enesetäiendamise võimalused ning toimiv pädevuse hindamise süsteem.

Teiseks-perearstiabi on kõikidele patsientidele, kes on kindlustatud, ilma piiranguteta kättesaadav. Keegi ei peaks jääma ilma perearstiabita. Ja kolmandaks, aga see ei tähenda, et see vähem oluline oleks, on patsiendi ja perearsti personaalne suhe. Meil on igal patsiendil oma perearst, kes tagab enamasti pikaaegse ja järjepideva koostöö. Kuigi praegusel ajal on iseloomulik, et inimesed liiguvad oma töö ja õpingute tõttu palju ja vahetavad elukohti, siis eeskätt just vanemad inimesed, kel on mitmeid kroonilisi haigusi, on pigem püsivad perearsti patsiendid ja nemad vajavad sellist koostöö suhet ka kõige enam.

Palju räägitakse perearstide ja eriarstide koostöö parandamisest, mille eesmärk on pakkuda parimat võimalikku ravi patsiendile. Mis te arvate, mis on patsiendile tema raviprotsessis kõige olulisem? Ma ise hindan koostööd perearstide ja eriarstide vahel järjepidevalt paranevaks. Suure muudatuse on omavahelisse suhtlusse toonud e-konsultatsioonide kasutuselevõtt, mille välja arendamine toimunud juba koostöös, see tähendab omavahel suheldes ning kokkuleppeid sõlmides. Nagu ütlesite, on koostöö kõige olulisem eesmärk parim võimalik ravi patsiendile, seega keskmesse tuleb asetada patsient.

Mõnikord see kipub ununema ja omavaheliste ebakõlade tõttu, mida aeg-ajalt juhtub, on patsient see, kes kannatab või on häiritud. Patsiendile on raviprotsessis kõige olulisem usaldus. Et ta saaks usaldada oma perearsti ja ka teda vajadusel konsulteerivat eriarsti. Selle asemel võiks võtta ühendust perearstiga ja uurida tegevuste tagamaid.

Usaldus on aluseks kogu raviprotsessile, seda on palju uuritud ja on leitud, et mida usalduslikum on suhe, seda paremad on ravitulemused. Perearsti vastuvõtt erakorralise meditsiini osakonnas — jah või ei? Sõltub kokkulepetest. Selge on see, et patsientidel on vajadus arstiabi järele ka 2030 fast track kehakaalu langus tavapärast tööaega.

Ei ole efektiivne ja jätkusuutlik, kui perearstid peaksid seda abi osutama oma keskuse baasil. Parim on seda teha keskustes, kus on olemas võimalused vajalikeks uuringuteks ka hilistel õhtutundidel. Tavapäraselt on need olemas haiglate juures. Lisaks on patsiendid harjunud pöörduma haiglate EMO-desse.

Pärast triaaži saaks roheliseks või kollaseks liigitatud patsiendid suunata perearsti vastuvõtule. Praegu peab nendega tegelema väljaõppinud erakorralise meditsiini spetsialist. Tagasi ju kedagi ei saadeta.

Need asjad tuleb läbi vaielda. 2030 fast track kehakaalu langus näiteid on mujalt maailmast tuua erinevaid. Palju on kõneainet pakkunud ka residentuuri korraldus, mis on kahtlemata oluline, et tagada tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus. Mida tuleks teha, et meil oleks piisavalt lõpetavaid residente, et tagada tegelik vajadus kõikidel erialadel?

Siin ei ole ühest lahendust. Kõigepealt peab ülikooli vastu võetama piisaval arvul arstitudengeid.